1. Töörõhk ja nimirõhk
Töörõhk: sisendmootoriõli tegelik rõhk, mis sõltub mootori koormusest. Mootori sisendrõhu ja väljundrõhu erinevust nimetatakse mootori diferentsiaalrõhuks.
Nimirõhk: vastavalt katsestandardile rõhk, mis võimaldab mootoril pidevalt töötada normaalselt.
2. Nihe ja vool
Töömaht: vedeliku maht, mis tuleb sisestada hüdromootori pöörde kohta, arvestamata leket. Vm (m3/rad) voolukiirus: lekketa vooluhulka nimetatakse teoreetiliseks voolukiiruseks qMt ja lekke voolukiirust peetakse tegelikuks voolukiiruseks qM.
3. Mahuline efektiivsus ja pöörlemiskiirus
Mahutõhusus ηMv: tegeliku sisendvoolu ja teoreetilise sisendvoolu suhe.
4. Pöördemoment ja mehaaniline efektiivsus
Mootori kadumise ignoreerimisel võrdub selle väljundvõimsus sisendvõimsusega. Tegelik pöördemoment T: Mootori kadu pöördemoment ΔT tekib mootori tegeliku mehaanilise kao tõttu, muutes selle väiksemaks kui teoreetiline pöördemoment Tt, st mootori mehaaniline efektiivsus ηMm: võrdne mootori tegeliku väljundpöördemomendi suhtega. mootor teoreetilise väljundpöördemomendini.
5. Võimsus ja üldine tõhusus
Mootori tegelik sisendvõimsus on pqM ja tegelik väljundvõimsus on Tω. Mootori kogukasutegur ηM: tegeliku väljundvõimsuse ja tegeliku sisendvõimsuse suhe. Hüdraulikamootoritel on kaks ahelat: hüdromootori seeriaahel ja hüdromootori pidurdusahel ning neid kahte vooluringi saab liigitada hüdromootori seeriaahelateks. Üks ahelatest: ühendage kolm hüdromootorit üksteisega järjestikku ja kasutage nende käivitamise, seiskamise ja juhtimise juhtimiseks tagurdusventiili. Kolme mootori läbivad voolud on põhimõtteliselt võrdsed. Kui nende töömaht on sama, on ka iga mootori kiirused põhimõtteliselt samad. Hüdraulikapumba õlitoiterõhk peab olema suurem ja pumba voolukiirus võib olla väiksem. Seda kasutatakse tavaliselt väikese koormuse ja suure kiirusega olukordades. . Hüdrauliliste mootorite seeriaahel 2: selle ahela iga pöördventiil juhib mootorit. Iga mootor võib töötada eraldi või samaaegselt ning iga mootori juhtimissuund on samuti suvaline. Hüdraulikapumba õlitoiterõhk on iga mootori töörõhu erinevuse summa, mis sobib kiireks ja väikese pöördemomendiga tööks. Üks hüdromootori paralleelahelatest: kahte hüdromootorit juhitakse nende vastavate tagasikäiguklappide ja kiiruse reguleerimisventiilidega. Nad võivad töötada samaaegselt või iseseisvalt ning reguleerida kiirust eraldi ning kiirus võib põhimõtteliselt muutumatuks jääda. Drosselkiiruse reguleerimisel on aga võimsuskadu suhteliselt suur ja kahel mootoril on oma töörõhu erinevused ning nende pöörlemiskiirused sõltuvad nende läbitavatest voolukiirustest. Hüdraulikamootori paralleelahel 2: kahe hüdromootori võllid on omavahel jäigalt ühendatud. Kui tagurdusventiil 3 on vasakpoolses asendis, saab mootor 2 tühikäigul töötada ainult mootoriga 1 ja ainult mootor 1 annab pöördemomenti. Kui mootori 1 väljundmoment ei vasta koormuse nõudele, asetage klapp 3 õigesse asendisse. Sel ajal, kuigi pöördemoment suureneb, peaks kiirus vastavalt vähenema. Hüdraulikamootori jada-paralleelahel: kui solenoidklapp 1 on elektrifitseeritud, on hüdromootorid 2 ja 3 ühendatud järjestikku; kui solenoidklapp 1 on välja lülitatud, on mootorid 2 ja 3 ühendatud paralleelselt. Kui kaks mootorit läbivad järjestikku sama voolu, on kiirus suurem kui paralleelselt ühendatud mootoritel ja kui kaks mootorit on ühendatud paralleelselt, on töörõhu erinevus sama, kuid kiirus väiksem.
